Türgi, Euroopa suuruselt kolmas rõivatarnija, seisab silmitsi kõrgemate tootmiskuludega ja riskib jääda veelgi enam maha Aasia konkurentidest pärast seda, kui valitsus tõstis tekstiilitoodete, sealhulgas tooraine imporditollimakse.

Rõivatööstuse sidusrühmad ütlevad, et uued maksud avaldavad survet tööstusele, mis on üks Türgi suurimaid tööandjaid ja varustab selliseid suuri Euroopa kaubamärke nagu H&M, Mango, Adidas, Puma ja Inditex. Nad hoiatasid koondamiste eest Türgis, kuna impordihinnad tõusevad ja Türgi tootjad kaotavad turuosa konkurentidele nagu Bangladesh ja Vietnam.

Tehniliselt saavad eksportijad taotleda maksuvabastust, kuid valdkonna asjatundjate sõnul on süsteem kulukas ja aeganõudev ning paljude ettevõtete jaoks praktikas ei toimi. Juba enne uute maksude kehtestamist maadles tööstusharu juba hüppeliselt kasvava inflatsiooni, nõrgeneva nõudluse ja langevate kasumimarginaalidega, kuna eksportijad pidasid liira ülehinnatuks, samuti Türgi aastatepikkuse intressimäärade langetamise eksperimendi tagajärgedega inflatsiooni tingimustes.

Türgi eksportijate sõnul taluvad moebrändid kuni 20-protsendilist hinnatõusu, kuid kõik kõrgemad hinnad toovad kaasa turukaotusi.

Üks Euroopa ja USA turgudele naisterõivaste tootja ütles, et uued tariifid tõstavad 10-dollarise T-särgi hinda mitte rohkem kui 50 sendi võrra. Ta ei oota klientide kaotamist, kuid ütles, et muudatused tugevdavad Türgi rõivatööstuse vajadust minna üle masstootmiselt lisandväärtuse loomisele. Aga kui Türgi tarnijad peavad ikkagi Bangladeshi või Vietnamiga 3-dollariste T-särkide pärast konkureerima, siis nad kaotavad.

Türgi eksportis eelmisel aastal 10,4 miljardi dollari väärtuses tekstiilitooteid ja 21,2 miljardi dollari väärtuses rõivatooteid, mis teeb temast vastavalt maailma viienda ja kuuenda suurima eksportija. Euroopa Rõiva- ja Tekstiiliföderatsiooni (Euratex) andmetel on see naaberriigis EL-is suuruselt teine ​​tekstiili- ja kolmas rõivatarnija.

Selle Euroopa turuosa langes eelmisel aastal 12,7%-ni, võrreldes 13,8%-ga 2021. aastal. Tekstiili- ja rõivatoodete eksport langes selle aasta oktoobriks enam kui 8%, samas kui kogu eksport jäi samaks, näitasid tööstusharu andmed.

Tekstiilitööstuses langes registreeritud töötajate arv augusti seisuga 15%. Tootmisvõimsuse rakendusaste oli eelmisel kuul 71%, võrreldes 77%-ga kogu tootmissektoris, ning tööstusharu ametnike sõnul töötasid paljud lõngatootjad ligi 50% võimsusega.

Liira on sel aastal kaotanud 35% ja viie aastaga 80% oma väärtusest. Kuid eksportijate sõnul peaks liir inflatsiooni paremaks kajastamiseks veelgi odavnema, mis on praegu üle 61% ja ulatus eelmisel aastal 85%-ni.

Tööstusametnike sõnul on tekstiili- ja rõivatööstuses sel aastal koondatud 170 000 töökohta. Aasta lõpuks peaks see arv ulatuma 200 000-ni, kuna rahapoliitika karmistamine jahutab ülekuumenenud majandust.